Kuked supiks, kanad konserviks: pärjatud mahetalunik lõpetab linnukasvatuse.
Valgamaal asuvas Vilaski külas asus veel mõni aastakümme tagasi punakotkaste tuumavõimekusega raketibaas, praegu teatakse küla tänu Kopra karjamõisa mahetalule. Suurtalu peremees ütleb, et kuus aastat tagasi pidi ta katku tõttu taevastele rohumaadele saatma oma kuulsad ristandsead. Eelmisel aastal läks neile seltsiks haigustest puretud 300 lammast, nüüd ootab sama tee ees 2000 täiesti tervet munakana…
Loomapidajad peavad hakkama loodushoiu nimel kopleid betoneerima.
“Ma ei tea, mis minu lammastest üldse saab, sest kõik loomade välisöödaplatsid tuleb nüüd betooni valada, isegi keset põldu tuleb betoonist plats teha,” on mures lambakasvataja Jüri Koppel Valgamaalt.
Kopra Karjamõisa OÜ juhataja Jüri Koppel peab talvel oma lambaid suurtes kasvuhoonetes. Päeval nosivad lambad väljas rahulikult heinapallide kallal, sealsamas kõrval vanas laudahoones peetakse kanu.
“Kui need kasvuhooned ehitasin, olid kõik rahul,” sõnas Koppel. Tema ideed pidada talvel lambaid kasvuhoones ja suvel kasvatata seal kurke-tomateid peeti innovaatiliseks. Nüüd aga — palun väga — kasvuhoone enam pehme põllupinnase tõttu ei sobi.
Kopraonu kasvatab taimi kanala pööningul. "Müün ilma igasuguse reklaamita 300 kilo rohelist nädalas"
Kopra Karjamõisa keskus asub Vilaski külas Valgamaal, kus lautade- kasvuhoonete keskel tervitab tulijaid puust kopra kuju. Jüri Koppel, kes muhedalt muiates palub end Kopraonuks nimetada, kasvatab siin oma kanafarmi pööningul erinevaid maitsetaimi. Ööpäevaringselt köetavas kasvuhoones võrsuvad basiilik, paprika, tšilli jt taimed.
Kopra Karjamõisa keskus asub Vilaski külas Valgamaal, kus lautade- kasvuhoonete keskel tervitab tulijaid puust kopra kuju. Jüri Koppel, kes muhedalt muiates palub end Kopraonuks nimetada, kasvatab siin oma kanafarmi pööningul erinevaid maitsetaimi. Ööpäevaringselt köetavas kasvuhoones võrsuvad basiilik, paprika, tšilli jt taimed.
„Mina müün ikka 300 kilo rohelist nädalas,“ räägib Koppel, kes on oma aiandusse appi palganud mitu töötajat.
Poodidest kaob mahemärgisega eestimaise lõikerohelise müük
Kopra Karjamõisas kasvatab Jüri Koppel mahedat maitserohelist peenrakastides. Edaspidi ta sellisel moel seda enam teha ei tohi, kuna mahetaimed peavad kasvama otseses kokkupuutes maaga.
OÜ Kopra Karjamõis juhataja Jüri Koppel Valgamaalt peab järgmisel talvel sibulapealsete, müntide, rukola ja muu maitserohelise müügil mahemärgisest loobuma.
Karjakoera elu lõpetas püssikuul
Pühapäeva õhtul sai Valgamaal Vilaski külas õnnetu lõpu osaliseks Jüri Koppeli lemmikloomast karjakoer, kes lasti maha lambakasvatusfarmis tööülesandeid täites. Omanik paneb senitabamata laskjani viiva info eest välja kopsaka vaevatasu.
«Eks ta lambavarastele ette jäi,» arvas elu kaotanud koera omanik Jüri Koppel. Farmis on ennegi käidud lambaid varastamas, seekord tabas saatuslik kuul aga lemmiklooma. «Koer kaitses lambaid oma elu hinnaga,» ütles Koppel.
Tubli mahetalu sõltub toetustest
Kopra Karjamõisa peremehe Jüri Koppeli sõnul on nende tootevalik paljuski sõltunud sellest, mida restoranid küsivad.
Kuigi läinud aastal Eesti parimaks mahetootjaks valitud Kopra Karjamõis pakub laia tootevalikut, mille järele on ka nõudlust, püsib ettevõte püsti peamiselt entusiasmil ja toetustel.
Kopra Karjamõisa peremees on karuse olemisega, ent samas muheda jutuga ja külalislahke Jüri Koppel. Talu ise asub Eestimaa kõige tagumises nurgas, Läti piiri ääres hõreda asustusega piirkonnas, kus elab keskmiselt vaid kaheksa inimest ruutkilomeetri kohta.